Bioloogiaolümpiaadi lõppvooru osalejad biokeemia ülesandeid tegemas
Autor:
Sulev Kuuse
Selgusid 63. Eesti bioloogiaolümpiaadi parimad
9.–10. märtsil peeti 63. Eesti bioloogiaolümpiaadi (EBO) lõppvoor gümnaasiumiõpilastele. Veebis toimunud piirkonnavooru põhjal kutsuti Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituuti võistlema 60 õpilast 19 koolist. Kokku osales võistlusel 51 gümnasisti ja üks üheksanda klassi õpilane.
Pärast kahepäevast pingutust saavutas lõppvooru parima tulemuse Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Annika Rääbis. Teise koha pälvis Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Violeta Jürgens. Kolmanda koha saavutas Karl-Erik Volberg Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 12. klassist. EBO täismahus tulemused koos žürii otsusega on avaldatud Tartu Ülikooli teaduskooli kodulehel.
Olümpiaadi nädalavahetus algas Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi geneetika teaduri Andres Ainelo loenguga „Valkude struktuuridest ja nende ennustamisest TI abiga." Edasi jätkati praktiliste töödega, mis vältasid terve laupäeva.
Bioinformaatika töö koosnes neljast osast. Ülesannete lahendamiseks tuli kasutada mitmeid veebitööriistu. Esmalt tuli etteantud viiele DNA järjestustele leida funktsioon, kasutades selleks veebitööriista NCBI BLAST (ingl Basic Local Alignment Search Tool). Seejärel vaadeldi lähemalt bakteriofaagi kindlat valgujärjestust nimega Haage_00035(X2) ning vastati esitatud küsimustele. Edasi analüüsiti aminohappeid kodeeriva nukleotiidse tripleti ehk koodoni kasutust, sest koodonkasutus erineb liigiti. Järgmise ülesandega selgitati NCBI BLAST programmi abil kindlale valgujärjestusele andmebaasist „RefSeq Genome Database“ enim sobiv inimese DNA joondus. Lisaks oli vaja saadud joonduste hulgast tuvastada esimese eksoni valgu järjestus. Viimase alamülesandena bioinformaatikas tuli õpilastel lahendada mitmeid probleeme, mis olid seotud leptiinide ehk söögiisu reguleerivate hormoonidega ning koostada eri liikide leptiinide mitme järjestuse joondamine.
Biokeemia praktikumis tuli määrata ühe ensüümi, invertaasi, eriaktiivsust. Töö lõpp-ülesandeks oli uuritava lahuse suhkrute sisalduse määramine. Õpilastel oli vaja osata täpselt arvutada, joonistada, kalibreerida, mõõdistada, aru saada ja lõpuks tulemuste põhjal ka tulemusi analüüsida.
Botaanika kabinetis oli tarvis tegeleda taimede määramisega ning vastata ökoloogia küsimustele. Määrati mitmeid tarnaliike. Oluline oli tunda samblaid ja aru saada sammalde evolutsioonipuude ehitusest. Samuti oli oluline kokku panna herbaarlehtedelt saadud info ning määramistabelitest ja evolutsioonipuudelt leitud teave.
Loomaanatoomia ja -geneetika praktikumis pidid õpilased uurima esiteks kana tiiva anatoomiat ning leidma/märkima preparaadil lihaseid, sidemeid ning veresooni. Lisaks pidi vastama küsimustele, mis puudutasid preparaadi struktuure. Lihasraku histoloogiast arusaamiseks oli tarvilik mõista histoloogilist preparaati (mis ja kus?). Praktikumi teine osa puudutas hariliku äädikakärbse geneetikat. Lahendajad pidid teadma natukene geneetika ajalugu, aga tarvis oli aru saada ka pärandumise mustritest, milleks kasutati näidistena eri fenotüübiga äädikakärbeste eksemplare. Ilmselt oli ülesanded äädikakärbse geneetikast nii mõnelegi lahendajale üllatuseks.
„Võib öelda, et mõnevõrra ettearvatult kujuneski loomaanatoomia ja -geneetika praktikum kõige raskemaks praktiliseks tööks, sest küsimusi oli palju, teemad olid erinevad ning aega pidi hästi planeerima“
Järgneval päeval olid võistluslaual keerulised teooriaülesanded, mille lahendamine nõudis õpilastelt lisaks nupukusele ka funktsionaalset lugemisoskust ja pani proovile nende ajaplaneerimise. Eduka tulemuse nimel tuli mängu panna kõik oma teadmised.
Pidulikul lõputseremoonial pidas ettekande loodushariduse edendaja ja Tartu Loodusmaja juhataja Janika Ruusmaa. Tema ettekandest „Kuningas Salomoni sõrmus“ jäi kõlama mõte, et loodusharidus on osa meie esivanemate kultuurist, meie eestlaseks olemisest. Järelikult seisneb inimeseks olemise mõte ka pidevas loodushariduslikus arengus.
Kahepäevase võistluse kokkuvõttes selgitati lisaks üldisele paremusjärjestusele välja ka klasside edukaimad.
Praktikumide üldvõitjaks tunnustati Karl-Erik Volberg (Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 11. klass). Teooriatööde edukaim oli Violeta Jürgens (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 11. klass).
Üheksandate klasside parima tulemuse saavutas Silvia Nafthal Gustav Adolfi Gümnaasiumist, kes võistles gümnasistidega samadel tingimustel.
I koht Simo Linno Nõo Reaalgümnaasiumist
II koht Karoliina Kotsar Tartu Tamme Gümnaasiumist
III koht Raul Pata Gustav Adolfi Gümnaasiumist
I koht Violeta Jürgens Hugo Treffneri Gümnaasiumist
II koht Karl-Erik Volberg Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist
III koht Mia Marleen Rahe Tallinna Reaalkoolist
I koht Annika Rääbis Hugo Treffneri Gümnaasiumist
II koht Artur Jõgi Tartu Tamme Gümnaasiumist
III koht Liisa Pata Tallinna Reaalkoolist
Praktikumides olid parimad:
- biokeemia – Liisa Pata (Tallinna Reaalkooli 12. klass);
- bioinformaatika – Rain Piiber (Gustav Adolfi Gümnaasiumi 12. klass);
- loomaanatoomia – ja geneetika – Ingrid Möldre (Tallinna Reaalkooli 12. klass);
- botaanika – (Tallinna Reaalkooli 12. klass).
35. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad (IBO) toimub tänavu 7.–14. juulil Kasahstani pealinnas Astanas. EBO-l eduka tulemuse saavutanud õpilaste õpetus ja valikvõistlus Eesti esinduse selgitamiseks toimub 16.–19. aprillil Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis. 4-liikmelisse võistkonda kandideerivate õpilaste nimekiri on avaldatud žürii lõppotsuses.
63. Eesti bioloogiaolümpiaadi läbiviimist toetasid Haridus- ja teadusministeerium ning Tartu Ülikool: teaduskool, molekulaar- ja rakubioloogia instituut, genoomika instituut, maateaduse ja ökoloogia instituut, loodusmuuseum. Samuti teaduskeskus AHHAA, ajakirja Eesti Loodus toimetus ja Toomas Kukk ning Tartu Antoniuse Gildi keraamikud.
Olümpiaadi aitasid läbi viia Tartu Ülikooli üliõpilased, kraadiõppurid ja töötajad Karl Valter Oja, Mari Remm, Vesta Selg, Ene Kook, Krista Takkis, Reidar Andreson, Age Brauer, Jürgen Jalak, Andres Ainelo, Karl Jürgenstein jpt. Korraldajad tänavad kõiki osalejaid ja õpilaste vanemaid ning õpetajaid.
Bioloogiaolümpiaadi kaks paremat ainetundjat on Tartu gümnasistid Annika Rääbis ja Violeta Jürgens. 19.03.2024 Tartu Postimees
